2011-2012 projektid

Üheks suurimaks ühiseks projektiks peame Hariduspoliitika aine raames läbiviidut - lugesime ja analüüsisime kümneid ja kümneid haridusuuringuid, kogusime infot huvipakkuvate teemade kohta (sh ülikoolide õpetajakoolitus, hariduskulutused meil ja mujal, koolidirektorite kuulumine parteisse), käisime vaatamas Soome haridusimet ning kujundasime oma seisukohad Eesti hariduselus vajalike muutuste kohta.

Samuti viis igaüks meist läbi enda jaoks olulise projekti.


ANNIKA EESTVEDAMISEL KUJUNDATI ÜHTSED NORMID ÕPILASTE KÄITUMISELE

Miks? Et ennetada distsipliiniprobleeme ja tagada turvalisem õpikeskkond kogu koolipere jaoks.

Mis täpsemalt? Annika viis õpetajate seas läbi küsitluse nende motivatsiooni selgitamiseks teemaga tegeleda ning kutsus kokku töötoa, kus koostöös psühholoogiga lepiti kokku kooliülestes normides.

Mis tulemustega? Koolikoosolekul tutvustati uut kodukorda õpilastele. Lüllemäe Põhikooli õpetajad tegutsevad ühtsema meeskonnana ja enesekindlamalt.   

GETTER TÖÖTAS VÄLJA UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE PROTSESSI

Miks? Et õpilased õpiksid uurimistööd tehes teadustöö tegemise põhimõtteid.

Mis täpsemalt? Getter veenis juhtkonda lisama 11. klassi õpilaste tunniplaani aine "Uurimistöö alused", mille kaudu õppisid õpilased uurimistöö koostamist, lisaks töötati välja uus uurimistöö koostamise juhend, juhendid retsensendile ja kaitsmiskomisjonile, koolitati juhendajaid ning viidi sisse uus uurimistööde kaitsmise kord.

Mis tulemustega? Õpilaste uurimistööde kvaliteet tõusis ning õpilased said uurimistöö koostamisest parema kogemuse.

HEINO VIIS ÕPILASED EUROPARLAMENTI

Miks? Et aidata õpilastel luua ühiskonnaõpetusega isiklikku seost ja suurendada aine tähenduslikkust, et suurendada õpilaste teadlikkust ELi tähtsusest ja rollist.

Mis täpsemalt? Indrek Tarandi külalistena tutvusid 16 Heino õpilast EL seadusandliku protsessi ja parlamendi töökorraldusega.

Mis tulemustega? Õpilased jäid kogemusega väga rahule, nende teadmised ja huvi ELi vastu suurenesid.

IIRIS KÄIVITAS KOOS ÕPILASTEGA KOOLIRAADIO

Miks? Et suunata õpilasi ise koolikeskkonda kujundama, et tugevdada nende õpimotivatsiooni, pakkuda väljundit eesti keele ja kirjanduse tunnis õpitule ning toetada õpilasi karjäärivalikute tegemisel.

Mis täpsemalt? 7.-12. klassi õpilastega loodi kooliraadio Hugo, mis tegutseb igal koolipäeval.

Mis tulemustega? Koolis on uus infokanal, mis on muuhulgas muutnud koolielu lõbusamaks. Lisaks on käidud ekskursioonil raadios ning tuntud rõõmu koos tegutsemisest.

KAROLIINE TÕI TUNDIDESSE VÄLISKÜLALISED

Miks? Et õpilased saaksid suhelda inglise keeles reaalsetes olukordades ning tõuseks motivatsioon välismaalastega suhtlemiseks.

Mis täpsemalt? Ülenurme Gümnaasiumis käis neli väliskülalist, kellest igaüks viis läbi 3-4 erinevat oma riigi kultuuri tutvustavat ja aktiivset tegevust sisaldavat tundi.

Mis tulemustega? Väikestes gruppides toimunud tunnid panid õpilasi aktiivsemalt suhtlema, eriti motiveerisid tunnid põhikooli õpilasi, kes jätsid tundides väga palju infot meelde.

KATI VIIS LÄBI LAPSEVANEMATE JA ÕPETAJATE KOOLITUSE LASTE TOETAMISEST

Miks? Et lapsevanemad ja õpetajad oskaksid lastega oskuslikumalt suhelda ning neid õppimisel aidata.

Mis täpsemalt? Turba Gümnaasiumi 17 lapsevanemat ja 10 õpetajat õppisid psühholoogilisi nippe ja tehnikaid lastega suhtlemiseks, teadvustati erinevaid emotsionaalseid reaktsioone ja nendega toimetuleku võimalusi. Lisaks räägiti läbi ootusi lapsevanemate ja õpetajate vahel.

Mis tulemustega? Osalised jäid väga rahule nii ürituse sisu kui korraldusega.

MAARJA ARENDAS VÄLJA GÜMNAASIUMIOSA MAJANDUSÕPPE SUUNA

Miks? Kooli majandusainete õppesuund vajas edukaks rakendamiseks põhjalikku edasiarendust.

Mis täpsemalt? Uurides majandusõpet läbiviivate koolide praktikat, kohtudes JA, TTÜ, Entrumi ja Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega ning viies koolis läbi küsitluse töötas Maarja välja majandusõppe suuna uue visiooni ja õppeainete ainekavad.

Mis tulemustega? Viimsi Koolil on terviklik majandusõppe suund.

MARIANN KORRALDAS MUSTLASKULTUURI SEMINARI

Miks? Haridusliku ebavõrdsuse käsitlemisel ei ole tähelepanu pööratud mustlaste kogukonnale, kelle integratsioon meie ühiskonda on nõrk.

Mis täpsemalt? Seminaril,  kus esines Kesk-Eesti mustlaste kogukonna juht, osales enam kui 20 inimest - õpetajad, sotsiaaltöötajad, Eesti Rahva Muuseumi töötajad. Vesteldi avameelselt probleemidest ning stereotüüpidest, küsiti-vastati.

Mis tulemustega? Võib arvata, et asjaosalised oskavad edaspidi oma tööd mustlaskogukonnaga edaspidi teadlikumalt korraldada.

MARTTI ÕPILASED ANDSID VÄLJA VANA-KREEKA AJALEHE

Miks? Et murda õppetegevuse rutiini ja luua võimalusi õpilastele meeskonnatööoskuste arendamiseks.

Mis täpsemalt? 6. klassi õpilased said ülesandeks koostada täismõõtu ajaleht Vana-Kreeka teemal. Ajalootundides toimus artiklite ettevalmistamine, informaatikaõpetaja juhendamisel pandi kirjutatu ajalehe vormi.

Mis tulemustega? Töö käigus said õpilased nii ajaloo-alaseid teadmisi kui infotehnoloogilisi oskusi ning harjutati meeskonnas töötamise oskusi. Parimad ajalehed on lugemiseks väljas Tallinna Ühisgümnaasiumi raamatukogu lugemissaalis.

TRIIN KORRALDAS TAGASI KOOLI NÄDALA JA LEIDIS RAHASTUSE ALGATUSE VIIMISEKS AASTARINGSEKS

Miks? Et suurendada koostööd koolide ja ülejäänud ühiskonna vahel ning suurendada koolis antavate teadmiste elulisust.

Mis täpsemalt? Koos Noored Kooli vilistlase Tiina Pauklini ja vabatahtlike meeskonnaga viidi ellu traditsiooniks kujunenud Tagasi kooli nädal ning koostati projekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Hea idee konkursile.

Mis tulemustega? Omavahel said kokku enam kui 200 kooli ja pooltuhat külalisõpetajat. Kodanikuühiskonna Sihtkapital otsustas toetada algatuse aastaringseks kujunemise jaoks vajaliku infosüsteemi arendust.